Uuliasiorneq aatsitassarsiornerlu

Naalakkersuisut misissueqqaarnissanut, atuinissaq siunertaralugu misissuinissanut aammalu piiaanissamut akuersissutinik tunisisinnaapput; piiaanissamut akuersissutit taamaallaat ingerlatseqatigiiffinnut akuersissutigineqartarput. Ingerlatseqatigiiffiit pingaarnertut Kalaallit Nunaanni inissisimasussaapput qinnuteqaammilu uppernarsarneqassalluni pisariaqartitsineq malillugu paasisimasaqarnermik atuinissarlu siunertaralugu misissuinissamut aningaasatigut tunuliaqutaqarnermik. Akuersissummik tunisinermi aningaasanik amerlassusiliineq aalajangerneqassaaq, pisinnaatitaasup Naalakkersuisunut akiligassaa; aningaasartaliussinerlu nassuiaaserneqarsimassaaq arealimut, nioqqutissiornermut iluanaarummulluunniit akileraarutaasussatut.

 

Akuersissuttaaq pisussaaffinnik imaqartinneqarsinnaavoq kalaallinik sulisussanik pilersuisinnaasunillu atuinissamik, taamatullu piareersaalluni suliarinninnerit Kalaallit Nunaanni ingerlanneqassapput. Piiaanerup aallartinnginnerani piiaanissamut pilersaarut saqqummiunneqassaaq, saqqummiunneqartoq Naalakkersuisunit akuerineqassalluni. Akuersissummi Naalakkersuisut aalajangiissapput atuinermi annertussusissanut piumasaqaatinik.

 

Nukissiuuteqarfinnik sullulianillu pilersitsineq ingerlatsinerlu aamma akuerineqartussaapput. Kalaallit Nunaanni Naalakkersuisut pisinnaatitaasoq akiliuteqarnissaanik piumaffigisinnaavaat.

 

Atuinissaq siunertaralugu misissuinissanut piiaanissanullu ukiut 10-it angullugit akuersissutigineqarsinnaavoq, immikkut pisoqartillugu ukiut 16-init angullugit. Akuersissut tunniunneqartarpoq periaatsit arlaliusut atorlugit soorlu tamanut ammasumik arlalinnik toqqaalluni suliarinnittussarsiuusinikkut, uuliasioqatigiit paasisimasaqarnermik nalunaakkanik qinnuteqaateqarsinnaatillugit, aningaasatigut tunuliaquteqarnermik taamatullu isumannaatsuunissamik, peqqissuunissamik avatangiisinillu tunngasutigut ingerlatseriaatsinik ilisimaarinnittunik.

 

Nunap iluanut tunngasunut akuersissutit ukiut 50-it angullugit ingerlatsiffiusinnaasut tunniunneqartarput. Akuersissut Kalaallit Nunaanni Naalakkersuisunit akileraaruserneqartarpoq, tamanna arialimut, suliassaqarnerup annertussusianut, atuinermut imaluunniit iluanaarummut akileraarutaavoq.

 

Annikitsuinnarmik misissuinissamut akuersissutit

Piiaanissaq siunertaralugu misissuinissanut aatsitassanillu iluaquteqarnissamut akuersissutit annertunngitsut inunnut ataasiakkaanut tunniunneqartarput tassalu ingerlateqatigiiffiunngitsunut. Akuersissutit, Kalaallit Nunaanni najugaqavissunut taamaallat tunniunneqartarput qinnuteqaatillu tunniunnissaanut ukiut tallimat najugaqavissutut nalunaarsimassalluni taamatullu piffimmi tamakkiisumik akileraartusimassalluni.

 

Annikitsumik piiaanissamut akuersissutit assigiinngitsut marluupput, annikitsumik kisermaassilluni piaaneq aammalu kisermaassinertaqanngitsumik piiaaneq. Akuersissummik tunineqarnermi nunaminertami sumiiffik aalajagersimasoq 1 km2-itut annertutigisoq akuersissutigineqartarpoq ukiuni pingasuni annikitsumik piaaffissaq. Annikistumik piiaanissamut akuersissut atorlugu nunami ujaqqatigut pisuussutit suulluunniit pinngoqqaatit, navianartumik qinngornnillit minillugit, katersuinissamit periarfissaqarpoq; soorlu makkunannga katersisinnaanerit: Diamantit, rubinit, safirit, smaragdit, chrysoberylit aammalu opalit.

 

Annikitsumik piiaanissamut akuersissuteqaraanni akileraarutaasussaasut 100.000 kr. sinnerlugit katersisoqarsinnaavoq, avammullu tuniniaassagaanni Aatsitassanut Ikummatissanullu Aqutsisoqarfik avammut tuniniaanissamut qinnuteqarfigineqasssaaq.

 

Kisermaassilluni annikitsumik piiaanissamut akuersissut ukiuni pingasuni sivisussuseqarpoq, pisuussutinillu aningaasarsiutaasinnaasunik nassaarsimagaanni akuersissutip sivitsorneqarnissaanik qinnuteqartoqarsinnaavoq. Kisermaassilluni akuersissiut annerpaamik ukiuni 30-ni pigineqarsinnaavoq, piumasaqaataavorli pisuussutinik ujarlernermi piaanermilu ukiut tamaasa Aatsitassanut Ikummatissanullu Aqutsisoqarfimmut nalunaarusiortarnissaq.

 

Kisermaassinertaqanngitsumik annikitsumik piiaanissamut akuersissuteqaraanni kommunit sisamat iluanni atortorissaarutit sakkullu tigummiinnartakkat atorlugit ujaqqanik pinnersaatinik saffiugassanillu katersisinnaanermut persiarfissaqarpoq, akuersissut aallaavigalugu qinnuteqartoq inoqutigisaminik katerseqateqarsinnaalluni.

 

Akuersissut kisermaassinertaqanngitsoq ukiuni pingasuni sivisussuseqarpoq sivitsorneqarsinnaananilu, periarfissaavorli akuersissutip atorunnaarnerani nutaamik qinnuteqartoqarsiinnaanera ukiullu tamaasa Aatsitassanut Ikummatissanullu Aqutsisoqarfimmut nalunaarusiortarnissaq.

 

Annikitsumik piiaanissamut akuersissummik pigisaqanngitsut aalajagersimasumillu Kalaallit Nunaanni najugaqartuulluni tamakkiisumik akileraartussaatitaalluni, sumiiffinni suliffeqarfiit inuinnaalluunniit kisermaassillutik aatsitassarsiornermik suliaqartut akuersissuteqarfiisa avataanni atortorissaarutinik mekaniskiunngitsunik qaartiterinertaqanngitsunillu ujaqqanik kaanngarsimasunik saffiugassanillu katersisinnaatitaapput diamantit, rubinit, safirit. Smaragderit, chrysoberylit opalillu minillugit.

 

Avammut tuniniaaniaraanni tuniniaasinnaanermut akuersissut qinnutigineqassaaq, akuersissuteqaranilu piiakkat 100.000 kr.-it naliganut tuniniaasoqarsinnaavoq, isertitat Akileraartarnermut Aqutsisoqarfimmut nalunaarutigineqassapput.

 

Aatsitassanik ikummatissanillu misissuinissamut akuersissutit amerlassusaat, tamatumunngalu aningaasartuutaasut aammalu annikitsumik piiaanissamut akuersissutit amerlassusaat ataani saqqummiunneqarput.

 

Takussutissaq 1. Kalaallit Nunaannit uuliasiorneq

 

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

Misissueqqaar-neq (ingerlatat)

.

.

.

.

.

.

4

7

9

9

7

11

17

23

27

25

27

18

Misissuinissamut akuersissutit (atulersitat)

.

.

.

.

.

.

1

1

1

2

2

6

11

13

20

20

20

22

Misissuinissa-mut aningaa-sartuutit millioninut USD

.

.

.

.

.

.

0,9

2,4

2,9

2,9

1,9

9,5

115,5

102,0

501,7

823,9

219,8

 

Najoqqutaq: Aatsitassanut Ikummatissanullu Aqutsisoqarfik

 

Takussutissaq 2. Aatsitassanik misissuineq

 

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

Misissueqqaar-neq (ingerlatat)

22

24

13

14

15

6

6

11

12

12

12

14

14

11

21

25

25

22

Misissuinis-samut akuer-sissutit (atulersitat)

60

57

41

26

24

19

17

19

22

33

29

63

67

71

73

77

79

76

Atuinissamut akuersissutit (atulersitat)

.

.

.

.

.

.

.

1

1

2

2

2

3

4

4

4

4

5

Misissuinermi aningaasartuu-tit millioninut DKK

67,5

105,0

109,0

46,9

103,4

111,8

20,8

44,9

66,2

191,0

135,0

471,0

497,0

300,0

522,3

711,3

518,9

 

Najoqqutaq: Aatsitassanut Ikummatissanullu Aqutsisoqarfik

 

Takussutissaq 3. Annikitsumik piiaanissamut akuersissutit

 

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

Akuersissutit (atulersitat)

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

1

6

8

12

12

Najoqqutaq: Aatsitassanut Ikummatissanullu Aqutsisoqarfik

 

Akuersissutit ingerlanneqartut tassaapput savimminisiorfik Isukasia Kalaallit Nunaata kujataaniittoq, Malmbjerg molybdænisiorfik Kalaallit Nunaata tunuaniittoq aammalu Skærgaarden platinisiorfiullunilu guld-isiorfik tunumiittoq, Citronfjorden Kalaallit Nunaata avannaaniittoq platinisiorfiullunilu aamma guld-isiorfik, Motzfeldtip Tasia kujataaniittoq niobiumminik tantalinillu misissuiffik, Killavaat Alannguat tantalinik, niobiuminik zirciommillu aammalu Kuannersuit ujaqqanik pisuussutinik qaqutigoortunik uranimik, zinkinik fluor-inillu misissuiffik.

 

Kommunit betonngiliorfiillu

Kommunit betonngiliorfiillu aqquserniornissamut sanaartornissamullu atugassanik ujaraaqqanik, ujaqqanik assigisaannillu akuersissuteqaratik atuisinnaapput. Uuliasiornissamut akuersissutit amerlassusaat, tamatumunngalu aningaasat atukkat malittuani saqqummiussaapput.