Unnerluussineq

Innuttaasut inatsimmik unioqqutitsinermi politiinut unnerluussisinnaapput. Unnerluussisoqartillugu politiinit nalilersorneqassaaq pillarneqaataassusamik pinerluttoqarsimanersoq suliarlu misissuifigalungu aallartinneqassanersoq. Politiit namminneq aamma suliamik aallartitsisinnaapput.

 

Pasineqarneq

Unnerluussineq tunuliaqutaralugu politiit inummik pasisaqarsinnaapput, pineqartup inatsimmik unioqqutitsisimaneranut pasinninneq naammattumik tunngavissaqartillugu.

 

Misissuinermi suliamut uppernarsaatitut takussutissat atorlugit pasineqartup inatsimmik unioqqutitsisimanera nalilersorneqassaaq, uppernarsaatitullu takussutissat pineqartup pinerlussimasutut eqqartuussaanissaanut naammannersut aamma nalilersorneqassalluni. Taamatullu naliliisoqartillugu pasineqartoq eqqartuussassanngortinneqartarpoq.

 

Pinerluuteqarsimasutut aalajangiiffigineqarneq

Pinerluuteqarsimanermi aalajangiinerit eqqartuussivinni aalajangiinernut kiisalu eqqartuussiviup avataani aalajangiinernut agguataarsimapput[1].

 

Eqqartuussivinni aalajangiineq eqqartuussinermi pisarpoq, pisuutinneqarnikkut imaluunniit pinngitsuutinneqarnikkut.

 

Eqqartuussivinni inuk pisuutinneqarluni eqqartuunneqarpat, pinerluttuliorsimasutut nalilerneqassaaq, pineqaatissinneqassallunilu. Pineqaatissiinerlu eqqartuunneqartumut pillaatisiaavoq. Mianersoqqussummik pineqaatissinneqarneq sakkukinnerpaavoq pineqaatissinneqarsimasunullu isertitsivimmut inissiineq (paarnaarussaaneq) sakkortunerpaalluni.

 

Eqqartuussiviit avataanni aalajangiinerit eqqartuussinermi aaqqissuussinerit avaqqullugit pisarput, politiinit suliarineqarajunneruttut. Politiit akileeqqussummik tunniussisinnaapput imaluunniit unnerluussinerup atorunnaarneranik nalunaarlutik, tamanna pineqartup pinerluuteqarsimaneranik aammalu pisuutinneqarneranik isumaqarpoq. Suliap uninngatikkallarneqarnissaa aamma aalangerneqarsinnaavoq. Tamanna pisarpoq uppernarsaatit qanoq inissisimanerat tunuliaqutaralugit pasineqarneq tunngavissaqanngitsutut nalilerneqarpat, imaluunniit misissuineq unnerluutigineqartumut pasinninnissamut kinguneqarsinnaanngippat.

 

Aalajangiiffigineqarneq

Saqqummersitami matumani pinerluuteqarsimanerit aalajangiiffigineqarsimasut pineqarput. Aalajangiiffigineqarneq pinerluttuliorsimanernik arlalinnik tunuliaqutaqarpat, naatsiorsuinermi tamakkerlutik ilanngunneqarput.

 

Saqqummersitami matumani pinerluuteqarsimanermi aalajangiiffigineqarsimasut tamarmik unnerluussinerit kisitsisitigut paasissutissaanni ilaapput. Aalajangiinermi ataatsimi pinerluuteqarsimanerit amerlasimappata, pinerluuteqarsimanerit tamarmik naatsorsuinermi ilanngunneqassapput. Assersuutigalugu aalajangiineq ataaseq aserorterinermik tillinniarnermillu tunngaveqartoq naatsorsuutini pinerluttuliorsimanernik aalajangiiffigineqartunik marlunnik naleqarpoq.

 


 

 

 

 


[1]”Straffesagens gang”. Nielsen, Gorm Toftegaard. 5. udgave 2011.