Nalunaarsuutit tunngaviusut

Saqqummersitami matumani Kalaallit Nunaanni Politiit sulianik ingerlatsiviannit nalunaarsuutit aaneqarsimasut atorneqarput,

Kalaallit Nunaanni Politiinit suliarineqartunit paasissutissat atorlugit saqqummersitaq suliarineqarpoq, tassani nalunaarsuisarfik, Politiit Ukiumoortumik Nalunaarusiornermi aamma atortagaat, unnerluussinermi nalunaarsuutinik imaqartoq tunngavigineqarpoq.

 

Politiit nalunaarsuiffiat ingerlaavartumik atorneqarpoq, ”uummassuseqartumik” unnerluussinerit, pasinninnerit aalajangiinerillu nalunaarsuutaat kingumut ataavartumik nutarterneqartarput, taamaasilluni ukiuni kingullerni qaangiuttuni kisitsisit allannguuteqarsinnaasarlutik. Politiit suliaminnik ingerlatsisarfiat suliaqarfittut atorneqarpoq, taamaattumik nalunaarsuutit tamakkerlutik misissorluagaanngillat imaluunniit eqqortumik nutartersimanatik. Pinerluuteqarsimasut pillugit nalunaarsuiffimmi nalunaarsuutit taamaattut nassaassaapput, Naatsorsueqqissaartarfilli nalunaarsuisarfimmit pineqartumit nalunaarsuutinik tunniussivigineqartanngillaq.

 

Periaatsimi assigiinngitsumik inissisimasoqarnerata Naatsorsueqqissaartarfimmit Politiillu Ukiumoortumik Nalunaarusiannit kisitsisit ataqatigiinngitsissinnaammagit Naatsorsueqqissaartarfik unnerluutigineqarsimasunut nalunaarsuiffimmik, nalunaarsuutit assigiit atorlugit, pilersitsivoq.

 

Pinerluuteqarsimasunut kisitsisit inatsisinik unioqqutitsinerit Politiinut nalunaarutigineqarsimasut suliarineqarput. Unioqqutitsisimanerit politiinit nalunaarsorneqarsimanngitsut pinerluttuliorsimanernik tigussaasumik kisitsisitaqanngitsutut taaneqarput. Pinngitsoorneqarsinnaanngilarli unnerluussinerit amerlassussaanni allannguutit pinerlussimanerit tigussaasunik kisitsisitaqanngitsut kiisalu unioqqutitsinerit unnerluutigineqarsimasut piviusumi amerlassusiisa akornanni allannguisimanernik peqquteqarsinnaaneri.

 

Nalunaarsuutinik nalilersuinermi Naatsorsueqqissaartarfimmit nalunaarsuiffimmi paasissutissat immikkoortiterneqartarput. Ilaatigut aalajangiinerit kisitsisaanni. Tassani pinerluuteqarsimasut inuup-normuinik eqqunngitsunik normullit peerneqartarput. Saqqumersitsinnginnermili Naatsorsueqqissaartarfimmit nalunaarsuiffinni marlunni paasissutissat ataqatigiinnersut qulakkeeqqaarneqartarpoq.

 

Saqqummersitat ukiuni kingullerni tallimani kisitsisinik imaqartarput, Politiillu Ukiumoortumik Nalunaarusiaanni nalunaarsuutit nutarterneqarnerini Naatsorsueqqissaartarfimmi aamma qaammat januaarimi sapaatip akunnerani ukiumilu pineqartumi nutarterneqarlutik ukiunut tallimanut kingullernut nalunaarusiarineqartarput, kisitsisilli nutartikkat Kisitsisaataasivimmi, 2006-imiilli unnerluussinernut aalajangiinernullu kisitsisinik imaqartumi, nassaarineqarsinnaallutik:

https://bank.stat.gl/pxweb/da/Greenland/Greenland__KR/KRXAN.px/, https://bank.stat.gl/pxweb/da/Greenland/Greenland__KR/KRXAF.px/.

 

Killiliineq

Kalaallit Nunaanni Politiinit nalunaarsuutit paasissutissaat eqqortuuneri misissoqqissaarneqartarput; Iliuuserisimat ilisarnaataat, politeeqarfik, postnormu il.il. Taamatuttaaq nalunaarsuineq normumik ilisarnaaserneqarsimanersoq qulakkeerniarneqartarluni. Tamanna unnerluussinermi misissuinermik aallartitsisoqarsimaneranik takussutissaavoq, pinerluttoqarsimaneranik nalunaarsuutaannaanngitsumik. Pineqaatissiinerit suuneri immikkoortiterneqarput, saqqummersitami matumani ilaatigut pineqaatissiinerit ataatsimoortillugit saqqummiunneqarlutik, takuuk ilanngussaq 1.

 

Nalunaarsuinermi normu ilisarnaat

Iliuuserisap ilisarnaataa politeeqarfimmi ataatsimi arlaleriarluni, ukiumi pineqartumi politiillu unnerluussinernut nalunaarsuiffianni arlaleriarluni sulianilu assigiinngitsuni nalunaarsorsimasinnaavoq. Normu ilisarnaat pinerlussimanermi ataatsimi ilisarnaatitut tunngavigineqartoq pisariaqarluinnarpoq. Normu ilisarnaat ataavartumik ingerlaartuuvoq, pinerlussimanermullu ilisarnaat normumik ilisarnaammik 1-imik aallartittarpoq ukiumilu pineqartumi kipisuitsumik ingerlaannartarluni.

 

Journalip normua

Politiit unnerluussinernut nalunaasuiffiannit paasissutissanik sisamanit journalip normua pilersinneqartarpoq: Politeeqarfik, iliuuserisimasap ilisarnaataa, nalunaarsuinermi normu ilisarnaat kiisalu ukioq unnerluussiffiusoq. Assersuutigalungu: Politeeqarfik 5505 politeeqarfiit pingaarnersaat Nuummiittoq, iliuuserisap ilisarnaataa 97171, tassa ”Tunngavissaqanngitsumik kalerrisaarineq”, unnerluussinermilu ukioq ass. 2021. Paasissutissat journaliå normuanik ataatsimik asseqanngitsumillu pilersitsinissamut pisariaqarluinnartut.

 

Jouarnalip normuata inissisimaffia

Politiit unnerluussinermi nalunaarsuiffiani journalip normuata aalajangertarpaa kisitsisini paasissutissani pinerluuteqarsimaneq sumut inissinneqassanersoq.

 

Journalip normuani ataatsimi pinerluuteqarsimaneq ataaseq (iliuuserisap ilisarnaataa) ersippoq.

 

Tamanna isumaqarpoq unnerluussineq pinerluttuliorluni unioqqutitsinernik arlalinnik imaqarpat, unioqqutitsinerit unnerluutigineqartut tamarmik immikkut journalip normuinik ilisarnaaserneqassasut.

 

Assersuut 1:

Tillinniartoqarsimaneranik aamma aserorterisoqarsimaneranik unnerluussinermi jornalip normui marluk pilersinneqassapput, tamarmik immikkut iliuuserisamut normullit; tillinniarsimanermut aamma aserorterisimanermut.

 

Assersuut 2:

Pinerluttuliornermi ataatsimi unioqqutitsinerit arlallit unnerluutigineqarsinnaapput, journalillu normuinik arlalinnik tassani pilersitsisoqassaaq. Assersuutigalungu inuit arfineq-marluk biilimi ataatsimi aserorterisimatillugit, imaluunniit inuk ataatseq biilinik arfineq-marlunnik assigiinngitsunik aserorterisimatillugu. Taamaattoqartillugu jouarnali normui arfineq-marluk pilersinneqassapput, iliuuserisimasalli normua ataasiinnaassaaq.

 

Pinerlussimanermi ataatsimi arlalinnik unnerluussisoqarsimanera nakkutigineqartanngilaq. Pinerlussimanerit unnerluussinerillu immikkut suliarineqartarput. Politiit unnerluussinernut nalunaarsuiffiat taamaasilluni unnerluussinernik tamanik tunngaveqarpoq.

 

Unnerluussinerit kisitsisitigut paasissutissaat

Unnerluussineq tassaavoq pinerluttuliorluni unioqqutitsineq ataaseq (iliuuserisap ilisarnaataa ataaseq). Unnerluussinermi ulloq tunngavigalungu ukiumi pineqartumi unnerluussinerit kisitsisaat naatsorsorneqartarput.

 

Inuit arlallit (piffissami piffimmilu nalaatsornikkut pisumik) unioqqutitsineq ataaseq unnerluutigippassuk, qaqutigoortumik unnerluussineq arlalinngorlugu nalunaarsorneqartarpoq.

 

Unnerluussinerit kisitsisaanni kommuninut agguataarinermi kommuni unnerluussiffiusimasoq malillugu immikkoortiterisoqarpoq.

 

Taaguutit

Unnerluussinerit kisitsisaat unnerluussinerit amerlassusaat malillugit naatsorsorneqarput, aalajangiinernullu kisitsisini inuit unnerluutigineqarsimasut kingornalu pasineqarsimasut amerlassusaat malillugit naatsorsuisoqarpoq. Pasineqartut kisitsisini ilanngunneqannginnerini inuttut-normui eqqortuunersut misissoqqaarneqarput.

 

Pasineqartunut kisitsisitigut paasissutissat

Pasineqarneq pisarpoq politiit unioqqutitsinermut ataatsimut arlalinnilluunniit inummik ataatsimik arlalinnilluunniit pasitsaassaqaraangata. Pasilliuteqarnernut kisitsisit unnerluussinerit pasineqarnerup ulluanik nalunaarsuiffigineqarsimasut tunngavigalungit naatsorsorneqarput. Pasineqartutut nalunaarsorneqarsimasoq, pasineqarnerullu ulluanik paasissutissaqanngitsoq, ullormi unnerluussiffiusumi pasineqalersimasutut naatsorsuutigineqarpoq.

 

Unnerluussinermi inuk ataatseq inuilluunniit arlallit pasineqarsinnaapput. Pinerlussimanermut ataatsimut pasineqarnerit amerlassusaat unnerluussinerit amerlassusaannit qaffasinnerusinnaanerannik tamanna isumaqarpoq. Killormoortuanilli unnerluussinermik pasineqarnermik kinguneqarsimanngitsunik peqarpoq, unnerluussinerit unitsikkallarneqarsimasunik.

 

Ukiup ataatsip ingerlanerani inuk ataaseq pinerluttuliorsimanernut ataatsimit amerlanerusunut pasineqarsimappat, kisitsisini arlalinngorluni kisitsinermi ilaasinnaavoq.

 

Pinerluuteqarsimasunut aalajangiinerit

Aalajangiinerit kisitsisaat saqqummersitami matumani pinerluuteqarsimallutik aalajangiiffigineqarsimasutut saqqummiunneqarput. Aalajangiinermut ataatsimut naleqqiullugu inissititerineq uani allaaneruvoq, inuk ataaseq pinerlussimanernut arlalinnut ataasimik ataatsimut aalajangiiffigineqarsinnaammat. Assersuutigalungu tillinniarsimanermut aserorterisimanermullu eqqartuunneqarnermi ataatsimik aalajangiiffigineqarneq, pinerluttuliorsimanernut marlunnut.

 

Kisitsisini pasineqartut suiaassusaat ukiuilu malillugigt aamma saqqummiunneqarput.

 

Aalajangiineq tassaavoq unnerluussisussaatitaasunit aalajangiineq, akiligassiilluni, mianersoqqusilluni imaluunnit eqqartuussassanngortitsinermik taamaatitsilluni. Eqqartuussivinni aalajangiinerni isertitsivimmiittussanngortitaanermik, akiligassinneqarnermik, mianersoqqussummik tunitinnermik imaluunniit pinngitsuutitaanermik aalajangiisoqarsinnaavoq.

 

Aalajangiinerit kisitsisaat pineqaatissinneqarsimasut nalunaarsuutaat tunngavigalungit naatsorsorneqarput. Aalajangiinermi ulloq malillugu aalajangiinerit ukiunut agguataarneqarput. Aalajangiinermut ullorititamik paasissutissaqanngippat, ukioq unnerluussiffiusimasoq atorneqarpoq.

Aalajangiinerit amerlassusaat atorlugit naatsorsuisoqarpoq, ukiunut aalangiiffiusunut – ukiunut unnerluussiffiunngitsunut – kisinneqarlutik.

 

Aalajangiinerit pineqaatissinneqarnermik kinguneqarsimasut ilanngunneqarput, nalunaarsuutilli pineqaatissinneqarsimanermut paasissutissaqanngitsut peerneqarlutik. Ukiut siuliini pinerluuteqarsimasut kisitsisitigut paasissutissaannit naleqqiullugu periaaseq allanngortinneqarpoq, aalajangiiffigineqarsimasutut naatsorsuunneqannginnermi pinerluuteqarsimasoq pasineqarsimasutut nalunaarsorsimaqqaarnissaa piumasaqaataalerluni. Periaaseq tamanna ukiuni saqqummiunneqartuni pinerlussimasutut aalajangiiffigineqarsimasunut atorneqarpoq, ukiut kisitsiviusut sanilliunneqarsinnaasunngortinniarlugit.

 

Unioqqutitsinerup suunera

Pinerluuteqarsimasunut kisitsisit unioqqutitsinerit suunerinik (iliuuserisanut ilisarnaatit) immikkoortiterineq tunuliaqutaralu saqqummiunneqarput qaffasissutsinullu assigiinngitsunut agguataarneqarlutik. Inatsimmik unioqqutitsinerup suussuserneqarneranut politiit iliuuserisanut ilisarnaataat 417-it malillugit inissititerisoqarpoq. Iliuuserisanut ilisarnaatit qaffasissutsinut assigiinngitsunut immikkoortitigaapput. Ilisarnaatit immikkoortitersimaneri pillugit annertunerusumik takussutissiat ilanngussaq 1-imi takuneqarsinnaapput.

 

Pineqaatissiinerit

Aalajangiinerit kisitsisaat pisuutitsilluni aammalu pisuutitsinani aalajangiinerit malillugit naatsorsorneqarput.

 

Pisuutitsilluni aalajangiinermi pinerluuteqarsimasutut pisuutitsisoqartarpoq, pasineqarneq isertitsivimmiittussanngortinneqarnermik (pineqaatissiinngikkallartumik imaluunniit pineqaatissiinertalimmik), akiligassinneqarnermik imaluunniit unnerluussinerup taamaatinnarneqarneranik aalajangiiffigineqartillugu. Taamaattoqartinnagu aalajangiineq pisuutitsinnginnertut taaneqartarpoq. Pineqaatissiissutit pinerlussimanermut kinguneqartitsinerupput assigiinngitsut, inatsisinik unioqqutitsinermi eqqartuunneqarfiusinnaasut.

 

Aalajangiineq pisuutitsinnginnermik taaneqartarpoq pasineqartoq pinngitsuutinneqaraangat, imaluunniit unnerluussut taamaatiinnarneqaraangat. Unnerluussumik taamaatitsinermi suliami uppernarsaatinik toqqammaviusunik amingaateqartoqarnera peqqutaasinnaavoq imaluunniit pisoq annerusumik pillarneqaataasinnaanngitsutut nalilerneqaraangat.

 

Unnerluussummik taamaatitsineq tassaavoq unnerluussisussaatitaasut unnerluutigineqartumik pisuutitsillutik naliliinerat, eqqqartuussassanngortitsisuunngitsumik. Unnerluussummik taamaatitsinermi piumasaqaateqartoqarsinnaavoq malinneqartussanik. Pineqaatissiisarnerit assigiinngitsut immikkoortiternerinut annertunerusumik takussutissiat ilannguaq 2-mi takuneqarsinnaapput.