Nalunaarsuutit
tunngaviusut
Saqqummersitami matumani Kalaallit Nunaanni Politiit sulianik ingerlatsiviannit nalunaarsuutit aaneqarsimasut atorneqarput,
Kalaallit Nunaanni Politiinit suliarineqartunit paasissutissat atorlugit saqqummersitaq suliarineqarpoq, tassani nalunaarsuisarfik, Politiit Ukiumoortumik Nalunaarusiornermi aamma atortagaat, unnerluussinermi nalunaarsuutinik imaqartoq tunngavigineqarpoq.
Politiit
nalunaarsuiffiat ingerlaavartumik atorneqarpoq, ”uummassuseqartumik”
unnerluussinerit, pasinninnerit aalajangiinerillu nalunaarsuutaat kingumut
ataavartumik nutarterneqartarput, taamaasilluni ukiuni kingullerni qaangiuttuni
kisitsisit allannguuteqarsinnaasarlutik. Politiit suliaminnik ingerlatsisarfiat
suliaqarfittut atorneqarpoq, taamaattumik nalunaarsuutit tamakkerlutik
misissorluagaanngillat imaluunniit eqqortumik nutartersimanatik.
Pinerluuteqarsimasut pillugit nalunaarsuiffimmi nalunaarsuutit taamaattut
nassaassaapput, Naatsorsueqqissaartarfilli nalunaarsuisarfimmit pineqartumit
nalunaarsuutinik tunniussivigineqartanngillaq.
Periaatsimi
assigiinngitsumik inissisimasoqarnerata Naatsorsueqqissaartarfimmit Politiillu
Ukiumoortumik Nalunaarusiannit kisitsisit ataqatigiinngitsissinnaammagit
Naatsorsueqqissaartarfik unnerluutigineqarsimasunut nalunaarsuiffimmik,
nalunaarsuutit assigiit atorlugit, pilersitsivoq.
Pinerluuteqarsimasunut
kisitsisit inatsisinik unioqqutitsinerit Politiinut nalunaarutigineqarsimasut
suliarineqarput. Unioqqutitsisimanerit politiinit nalunaarsorneqarsimanngitsut
pinerluttuliorsimanernik tigussaasumik kisitsisitaqanngitsutut taaneqarput.
Pinngitsoorneqarsinnaanngilarli unnerluussinerit amerlassussaanni allannguutit
pinerlussimanerit tigussaasunik kisitsisitaqanngitsut kiisalu unioqqutitsinerit
unnerluutigineqarsimasut piviusumi amerlassusiisa akornanni allannguisimanernik
peqquteqarsinnaaneri.
Nalunaarsuutinik
nalilersuinermi Naatsorsueqqissaartarfimmit nalunaarsuiffimmi paasissutissat
immikkoortiterneqartarput. Ilaatigut aalajangiinerit kisitsisaanni. Tassani
pinerluuteqarsimasut inuup-normuinik eqqunngitsunik normullit peerneqartarput.
Saqqumersitsinnginnermili Naatsorsueqqissaartarfimmit nalunaarsuiffinni
marlunni paasissutissat ataqatigiinnersut qulakkeeqqaarneqartarpoq.
Saqqummersitat
ukiuni kingullerni tallimani kisitsisinik imaqartarput, Politiillu
Ukiumoortumik Nalunaarusiaanni nalunaarsuutit nutarterneqarnerini
Naatsorsueqqissaartarfimmi aamma qaammat januaarimi sapaatip akunnerani
ukiumilu pineqartumi nutarterneqarlutik ukiunut tallimanut kingullernut
nalunaarusiarineqartarput, kisitsisilli nutartikkat Kisitsisaataasivimmi,
2006-imiilli unnerluussinernut aalajangiinernullu kisitsisinik imaqartumi,
nassaarineqarsinnaallutik:
https://bank.stat.gl/pxweb/da/Greenland/Greenland__KR/KRXAN.px/, https://bank.stat.gl/pxweb/da/Greenland/Greenland__KR/KRXAF.px/.
Killiliineq
Kalaallit
Nunaanni Politiinit nalunaarsuutit paasissutissaat eqqortuuneri
misissoqqissaarneqartarput; Iliuuserisimat ilisarnaataat, politeeqarfik,
postnormu il.il. Taamatuttaaq nalunaarsuineq normumik
ilisarnaaserneqarsimanersoq qulakkeerniarneqartarluni. Tamanna unnerluussinermi
misissuinermik aallartitsisoqarsimaneranik takussutissaavoq, pinerluttoqarsimaneranik
nalunaarsuutaannaanngitsumik. Pineqaatissiinerit suuneri
immikkoortiterneqarput, saqqummersitami matumani ilaatigut pineqaatissiinerit
ataatsimoortillugit saqqummiunneqarlutik, takuuk ilanngussaq 1.
Nalunaarsuinermi
normu ilisarnaat
Iliuuserisap
ilisarnaataa politeeqarfimmi ataatsimi arlaleriarluni, ukiumi pineqartumi
politiillu unnerluussinernut nalunaarsuiffianni arlaleriarluni sulianilu
assigiinngitsuni nalunaarsorsimasinnaavoq. Normu ilisarnaat pinerlussimanermi
ataatsimi ilisarnaatitut tunngavigineqartoq pisariaqarluinnarpoq. Normu
ilisarnaat ataavartumik ingerlaartuuvoq, pinerlussimanermullu ilisarnaat
normumik ilisarnaammik 1-imik aallartittarpoq ukiumilu pineqartumi
kipisuitsumik ingerlaannartarluni.
Journalip
normua
Politiit unnerluussinernut
nalunaasuiffiannit paasissutissanik sisamanit journalip normua
pilersinneqartarpoq: Politeeqarfik, iliuuserisimasap ilisarnaataa,
nalunaarsuinermi normu ilisarnaat kiisalu ukioq unnerluussiffiusoq.
Assersuutigalungu: Politeeqarfik 5505 politeeqarfiit pingaarnersaat
Nuummiittoq, iliuuserisap ilisarnaataa 97171, tassa ”Tunngavissaqanngitsumik
kalerrisaarineq”, unnerluussinermilu ukioq ass. 2021. Paasissutissat journaliå
normuanik ataatsimik asseqanngitsumillu pilersitsinissamut pisariaqarluinnartut.
Jouarnalip
normuata inissisimaffia
Politiit
unnerluussinermi nalunaarsuiffiani journalip normuata aalajangertarpaa
kisitsisini paasissutissani pinerluuteqarsimaneq sumut inissinneqassanersoq.
Journalip
normuani ataatsimi pinerluuteqarsimaneq ataaseq (iliuuserisap ilisarnaataa)
ersippoq.
Tamanna
isumaqarpoq unnerluussineq pinerluttuliorluni unioqqutitsinernik arlalinnik
imaqarpat, unioqqutitsinerit unnerluutigineqartut tamarmik immikkut journalip
normuinik ilisarnaaserneqassasut.
Assersuut
1:
Tillinniartoqarsimaneranik
aamma aserorterisoqarsimaneranik unnerluussinermi jornalip normui marluk
pilersinneqassapput, tamarmik immikkut iliuuserisamut normullit;
tillinniarsimanermut aamma aserorterisimanermut.
Assersuut
2:
Pinerluttuliornermi
ataatsimi unioqqutitsinerit arlallit unnerluutigineqarsinnaapput,
journalillu normuinik arlalinnik tassani pilersitsisoqassaaq. Assersuutigalungu
inuit arfineq-marluk biilimi ataatsimi aserorterisimatillugit, imaluunniit inuk
ataatseq biilinik arfineq-marlunnik assigiinngitsunik aserorterisimatillugu.
Taamaattoqartillugu jouarnali normui arfineq-marluk pilersinneqassapput,
iliuuserisimasalli normua ataasiinnaassaaq.
Pinerlussimanermi
ataatsimi arlalinnik unnerluussisoqarsimanera nakkutigineqartanngilaq.
Pinerlussimanerit unnerluussinerillu immikkut suliarineqartarput. Politiit
unnerluussinernut nalunaarsuiffiat taamaasilluni unnerluussinernik tamanik
tunngaveqarpoq.
Unnerluussinerit
kisitsisitigut paasissutissaat
Unnerluussineq
tassaavoq pinerluttuliorluni unioqqutitsineq ataaseq (iliuuserisap ilisarnaataa
ataaseq). Unnerluussinermi ulloq tunngavigalungu ukiumi pineqartumi
unnerluussinerit kisitsisaat naatsorsorneqartarput.
Inuit
arlallit (piffissami piffimmilu nalaatsornikkut pisumik) unioqqutitsineq
ataaseq unnerluutigippassuk, qaqutigoortumik unnerluussineq arlalinngorlugu
nalunaarsorneqartarpoq.
Unnerluussinerit
kisitsisaanni kommuninut agguataarinermi kommuni unnerluussiffiusimasoq
malillugu immikkoortiterisoqarpoq.
Taaguutit
Unnerluussinerit
kisitsisaat unnerluussinerit amerlassusaat malillugit naatsorsorneqarput,
aalajangiinernullu kisitsisini inuit unnerluutigineqarsimasut kingornalu
pasineqarsimasut amerlassusaat malillugit naatsorsuisoqarpoq. Pasineqartut
kisitsisini ilanngunneqannginnerini inuttut-normui eqqortuunersut
misissoqqaarneqarput.
Pasineqartunut
kisitsisitigut paasissutissat
Pasineqarneq
pisarpoq politiit unioqqutitsinermut ataatsimut arlalinnilluunniit inummik
ataatsimik arlalinnilluunniit pasitsaassaqaraangata. Pasilliuteqarnernut
kisitsisit unnerluussinerit pasineqarnerup ulluanik
nalunaarsuiffigineqarsimasut tunngavigalungit naatsorsorneqarput.
Pasineqartutut nalunaarsorneqarsimasoq, pasineqarnerullu ulluanik
paasissutissaqanngitsoq, ullormi unnerluussiffiusumi pasineqalersimasutut
naatsorsuutigineqarpoq.
Unnerluussinermi
inuk ataatseq inuilluunniit arlallit pasineqarsinnaapput. Pinerlussimanermut
ataatsimut pasineqarnerit amerlassusaat unnerluussinerit amerlassusaannit
qaffasinnerusinnaanerannik tamanna isumaqarpoq. Killormoortuanilli
unnerluussinermik pasineqarnermik kinguneqarsimanngitsunik peqarpoq,
unnerluussinerit unitsikkallarneqarsimasunik.
Ukiup
ataatsip ingerlanerani inuk ataaseq pinerluttuliorsimanernut ataatsimit
amerlanerusunut pasineqarsimappat, kisitsisini arlalinngorluni kisitsinermi
ilaasinnaavoq.
Pinerluuteqarsimasunut
aalajangiinerit
Aalajangiinerit
kisitsisaat saqqummersitami matumani pinerluuteqarsimallutik
aalajangiiffigineqarsimasutut saqqummiunneqarput. Aalajangiinermut ataatsimut
naleqqiullugu inissititerineq uani allaaneruvoq, inuk ataaseq
pinerlussimanernut arlalinnut ataasimik ataatsimut
aalajangiiffigineqarsinnaammat. Assersuutigalungu tillinniarsimanermut
aserorterisimanermullu eqqartuunneqarnermi ataatsimik aalajangiiffigineqarneq,
pinerluttuliorsimanernut marlunnut.
Kisitsisini
pasineqartut suiaassusaat ukiuilu malillugigt aamma saqqummiunneqarput.
Aalajangiineq
tassaavoq unnerluussisussaatitaasunit aalajangiineq, akiligassiilluni,
mianersoqqusilluni imaluunnit eqqartuussassanngortitsinermik taamaatitsilluni.
Eqqartuussivinni aalajangiinerni isertitsivimmiittussanngortitaanermik,
akiligassinneqarnermik, mianersoqqussummik tunitinnermik imaluunniit
pinngitsuutitaanermik aalajangiisoqarsinnaavoq.
Aalajangiinerit
kisitsisaat pineqaatissinneqarsimasut nalunaarsuutaat tunngavigalungit
naatsorsorneqarput. Aalajangiinermi ulloq malillugu aalajangiinerit ukiunut
agguataarneqarput. Aalajangiinermut ullorititamik paasissutissaqanngippat,
ukioq unnerluussiffiusimasoq atorneqarpoq.
Aalajangiinerit
amerlassusaat atorlugit naatsorsuisoqarpoq, ukiunut aalangiiffiusunut – ukiunut
unnerluussiffiunngitsunut – kisinneqarlutik.
Aalajangiinerit
pineqaatissinneqarnermik kinguneqarsimasut ilanngunneqarput, nalunaarsuutilli
pineqaatissinneqarsimanermut paasissutissaqanngitsut peerneqarlutik. Ukiut
siuliini pinerluuteqarsimasut kisitsisitigut paasissutissaannit naleqqiullugu
periaaseq allanngortinneqarpoq, aalajangiiffigineqarsimasutut
naatsorsuunneqannginnermi pinerluuteqarsimasoq pasineqarsimasutut
nalunaarsorsimaqqaarnissaa piumasaqaataalerluni. Periaaseq tamanna ukiuni
saqqummiunneqartuni pinerlussimasutut aalajangiiffigineqarsimasunut
atorneqarpoq, ukiut kisitsiviusut sanilliunneqarsinnaasunngortinniarlugit.
Unioqqutitsinerup
suunera
Pinerluuteqarsimasunut
kisitsisit unioqqutitsinerit suunerinik (iliuuserisanut ilisarnaatit)
immikkoortiterineq tunuliaqutaralu saqqummiunneqarput qaffasissutsinullu
assigiinngitsunut agguataarneqarlutik. Inatsimmik unioqqutitsinerup
suussuserneqarneranut politiit iliuuserisanut ilisarnaataat 417-it malillugit
inissititerisoqarpoq. Iliuuserisanut ilisarnaatit qaffasissutsinut
assigiinngitsunut immikkoortitigaapput. Ilisarnaatit immikkoortitersimaneri
pillugit annertunerusumik takussutissiat ilanngussaq 1-imi takuneqarsinnaapput.
Pineqaatissiinerit
Aalajangiinerit
kisitsisaat pisuutitsilluni aammalu pisuutitsinani aalajangiinerit malillugit
naatsorsorneqarput.
Pisuutitsilluni
aalajangiinermi pinerluuteqarsimasutut pisuutitsisoqartarpoq, pasineqarneq isertitsivimmiittussanngortinneqarnermik
(pineqaatissiinngikkallartumik imaluunniit pineqaatissiinertalimmik),
akiligassinneqarnermik imaluunniit unnerluussinerup taamaatinnarneqarneranik
aalajangiiffigineqartillugu. Taamaattoqartinnagu aalajangiineq pisuutitsinnginnertut
taaneqartarpoq. Pineqaatissiissutit pinerlussimanermut kinguneqartitsinerupput
assigiinngitsut, inatsisinik unioqqutitsinermi eqqartuunneqarfiusinnaasut.
Aalajangiineq
pisuutitsinnginnermik taaneqartarpoq pasineqartoq pinngitsuutinneqaraangat,
imaluunniit unnerluussut taamaatiinnarneqaraangat. Unnerluussumik
taamaatitsinermi suliami uppernarsaatinik toqqammaviusunik
amingaateqartoqarnera peqqutaasinnaavoq imaluunniit pisoq annerusumik
pillarneqaataasinnaanngitsutut nalilerneqaraangat.
Unnerluussummik
taamaatitsineq tassaavoq unnerluussisussaatitaasut unnerluutigineqartumik
pisuutitsillutik naliliinerat, eqqqartuussassanngortitsisuunngitsumik.
Unnerluussummik taamaatitsinermi piumasaqaateqartoqarsinnaavoq
malinneqartussanik. Pineqaatissiisarnerit assigiinngitsut immikkoortiternerinut
annertunerusumik takussutissiat ilannguaq 2-mi takuneqarsinnaapput.