Paasissutissat
tunngaviusut
Kalaallit
Nunaanni Politiinit suliarineqartunit paasissutissat atorlugit saqqummersitaq
una suliarineqarpoq, paasissutissat pineqartut atorneqartut tassaapput
nalunaarutiginninnernut nalunaarsuutit, taakku Politiets
Årsrapportiminnut aamma atortarpaat. Periaatsit assigiinngitsut atorneqarmata
Naatsorsueqqissaartarfiup kisitsisitigut paasissutissiaanni aamma Politiets Årsrapportianni kisitsisit ilaatigut assigiinneq
ajorput. Taamaattumik Naatsorsueqqissaartarfik nalunaarutiginninnernut
nalunaarsuummik nammineq atugassaminik suliaqarnikuuvoq.
Inatsisinik
unioqqutitsinermi taamaallaat pinerluuteqarsimasut pillugit kisitsisitigut
paasissutissanut ilanngunneqarput. Unioqqutitsinerit nalunaarutigineqarsimanngitsut
imaluunniit politiinit nalunaarsuutinut ilanngunneqarsimanngitsut,
pinerlunnerit ersinngitsuupput qallunaatut taaneqartarlutik det
kriminelle mørketal.
Ilaatigut nalunaarutiginninnerit allanngorsinnaasarnerinut pinerlunnerit ersinngitsut
allanngorsimasinnaanerinik pissuteqarsinnaasarput, inatsisinik
unioqqutitsinerit allanngunngikkaluartut.
Naatsorsueqqissaartarfiup
paasissutissat pitsaanerulersinniarlugit nalunaarsuutiniittut paasissutissat immikkoortitertarpai. Ilaatigut inuit aalajangiiffigineqarsimasut
pillugit kisitsisitigut paasissutissani Naatsorsueqqissaartarfimmit
immikkoortiterneqartarput. Taamaasilluni inuit aalajangiiffigineqarsimasut
pillugit kisitsisitigut paasissutissani suiaassutsit ukioqqortussutsillu
suliarineqartut inuup normui eqqortut atorlugit suliarineqarlutik.
Naatsorsueqqissaartarfiup saqqummersitsinnginnermini qulakkeeqqaartarpaa
Naatsorsueqqissaartarfiup nalunaarsuutaani aamma Politiets
Årsrapportianni periuseq taanna atorneqarnersoq.
Politiit
nalunaarsuutaat ingerlaavartuupput, ”uummassuseqarlutik”, tassa
ingerlaavartumik nalunaarutiginninnerit pasilliutit aamma aalajangiinerit
kingumoortumik politiit nalunaarsuutaanut ilanngunneqartarput. Politiinit
suliarineqartut ilanngunneqartarput, taamaattumik suliat tamarmik immikkut
nalilersorneqarneq ajorput suliat ilaat aamma kukkusumik
nalunaarsorneqartarput. Pinerlussimasut pillugit nalunaarsuutinit tamakkut
takussaapput, taakkunannga Naatsorsueqqissaartarfik paasissutissanik
pissarsineq ajorpoq.
Uani saqqummersitami
ukiuni tallimani, tassa 2014-imiit 2018-imut paasissutissat ilanngunneqarput.
Kisitsisit tamarmik kisitsaataasivimmiipput (https://bank.stat.gl). Kisitsisaataasivimmi
kisitsisit uku pissarsiarineqarsinnaapput: Nalunaarutiginninnerit 2006-imiit
aamma Aalajangiinerit 2008-miit.
Killiliineq
Kalaallit
Nunaanni Politiinit nalunaarsuutit tigusat, postnormui,
iliuuserisat kodii aamma politeqarfeqarfiit
postnormui Kalaallit Nunaanni postnormunut,
iliuuserisat kodiinut politeeqarfeqarfiillu,
ajunnginnersut misissorneqartarput. Ilanngullugu misissorneqartarpoq
nalunaarsuutini suliaq normoqartinneqarnersoq (løbenummer).
Taakku tunngavigalugit ilisimaneqartarpoq suliaq politiinit
misissorneqalersimasoq; tassa pisoq nalunaarutigineqaannarsimanngitsoq.
Pineqaatissiinerit ima immikkoortinneqartarput, saqqummersitamilu uani
pineqaatissiinerit ilaat eqimattakkaarlugit takutinneqarput, takuuk ilassut 1.
Nalunaarutiginninnerit
pillugit kisitsisitigut paasissutissani nalunaarutiginnittut amerlassusaat
tunngavigalugit suliarineqarput, aalajangiinermi kisitsisitigut paasissutissat
inuit amerlassusaat tunngavigalugit suliarineqartut.
Nassuiaatit
aamma taaguutit pineqartut
Uani
taaguutit pineqartut pingaarutillit allaaserineqarput, taakku tunngavigalugit
kisitsisitigut paasissutissat suliarineqarput. Taaguutit pineqartut
kisitsisitigut paasissutissani sorlerni atorneqarnerannik aalajangiisuupput.
Journalip normua
Journalip
normua politiit nalunaarutiginninnermi nalunaarsuutaanit sisamanik
paasissutissartaqarpoq: Politeeqarfeqarfik, iliuuserineqarsimasup normua,
suliap normua (løbenummer) aamma ukioq
nalunaarutiginniffik. Paasissutissat taakku sisamat taamaallaat atornerisigut journalip normua immikkuullarissunngortinneqartarpoq.
Iliuuserineqartup
kodia pineqartoq politeeqarfeqarfimmi arlaleriarluni
ukiup ataatsip ingerlanerani unioqqutinneqarsimasinnaavoq, taamaattut politiit
nalunaarutiginninnermut nalunaarsuutaanni arlaleriarluni allassimasinnaasarput.
Pinerluuteqarnerit pillugit immikkuullarissumik suliat tamarmik immikkut
normulersorneqarput (løbenummer). Suliat normui (løbenummer) iliuuserineqartup kodianut
atassuserneqarput, iliuuserineqartup kodia 1-imit
aallarteriarluni ukiup ingerlanerani killilerneqarnani alliartuaartarpoq.
Paasissutissani tigusani journalip normua
ilanngunneqarsimanngimmat saqqummersitami uani Naatsorsueqqissaartarfiup
ilannguteqqippaa.
Journalip normuinut tunngasut
Politiit
nalunaarutiginninnermi nalunaarsuutaanni pinerluuteqarsimasut pillugit kisitsisitigut
paasissutissanut sunniuteqartunik journal normunut
piumasaqaateqarpoq.
· Journal
normumi ataatsimi pinerluut ataasiinnaq pineqassaaq (iliuuserineqartup kodia)
Taanna
pissutaalluni inatsisinik arlalinnik unioqqutitsineq pillugu nalunaarutiginnittoqarsimagaangat
pinerluut ataaseq ataatsimik journal
normulerneqartarpoq. Taamaattumik inatsimmik unioqqutitsinerit
nalunaarutigineqarsimasut tamarmik immikkut nalunaarsuutinut
nalunaarsorneqartarput.
·
Assersuut 1) angallammi tillinniartoqarsimaneranik aamma angallammik
aserorterisoqarsimaneranik inummit ataatsimit nalunaarutiginnittoqaraangat,
nalunaarutiginninnerit marluk suliarineqartarput (journal
normut marluk) taakku immikkut iliuuserineqartut kodiannik
pilerneqartarput, tassa angallammi tillinniarneq aamma angallammik
aserorterineq.
·
Assersuut 2) inuup ataatsip unioqqutitsinerit arlariit pinerluutilli arlariit
nalunaarutigisinnaavai, taamaattoqartillugu journal
normut arlariit pilersinneqartarput. Assersuutigalugu biilimut ataatsimut inuit
arfineq marluk aserorterisimappata, imaluunniit inuk ataaseq biilinik arfineq
marlunnik aserorterisimappat, taamaattoqartillugu journalit
arfineq marluk iliuuserineqartullu kodia ataaseq
pilersinneqartarput.
Pisumi
ataatsimi nalunaarutiginninnerit misissorneqarneq ajorput.
Nalunaarutiginninnerit tamarmik immikkut suliarineqartarput.
Politiit
nalunaarutiginninnermi nalunaarsuutaat nalunaarutiginninnerit tunngavigalugit
suliaapput.
Pinerluutit
pillugit aalajangiinerit
Saqqummersitami
uani, aalajangiinerit pillugit kisitsisitigut paasissutissat,
takuneqarsinnaapput. Aalajangiinerit allaassuteqalaarput, tassa inuk ataaseq
arlariinnik pinerluuteqarsimasoq ataatsimut aalajangiiffigineqarsinnaagami.
Assersuutigalugu tillinniarsimasoq aamma aserorterisimasoq ataasiinnarmik
pinerluuteqarsimasutut aalajangiiffigineqassaaq, kisianni pinerluutai
marluullutik.
Aalajangiinerit pillugit kisitsisitigut paasissutissani suiaassutsit pinerlussimasullu ukiui ilanngunneqartarput. Uani pineqarput pinerlussimasutut pasilliutigineqartup suiaassusaa ukiuilu. Ukiup naatsorsuiffiusup iluani inuk ataaseq pasineqaruni arlariinnik pinerlussimasutut, inuk pineqartoq arlaleriarluni ilanngunneqassaaq. Kisitsisitigut paasissutissanut ilanngunneqannginnerani inuit pineqartut inuttut normui eqqortuunersut qulakkeerneqartarput.