Paasissutissat tunngaviusut

Kalaallit Nunaanni Politiinit suliarineqartunit paasissutissat atorlugit saqqummersitaq una suliarineqarpoq, paasissutissat pineqartut atorneqartut tassaapput nalunaarutiginninnernut nalunaarsuutit, taakku Politiets Årsrapportiminnut aamma atortarpaat. Periaatsit assigiinngitsut atorneqarmata Naatsorsueqqissaartarfiup kisitsisitigut paasissutissiaanni aamma Politiets Årsrapportianni kisitsisit ilaatigut assigiinneq ajorput. Taamaattumik Naatsorsueqqissaartarfik nalunaarutiginninnernut nalunaarsuummik nammineq atugassaminik suliaqarnikuuvoq.

 

Inatsisinik unioqqutitsinermi taamaallaat pinerluuteqarsimasut pillugit kisitsisitigut paasissutissanut ilanngunneqarput. Unioqqutitsinerit nalunaarutigineqarsimanngitsut imaluunniit politiinit nalunaarsuutinut ilanngunneqarsimanngitsut, pinerlunnerit ersinngitsuupput qallunaatut taaneqartarlutik det kriminelle mørketal. Ilaatigut nalunaarutiginninnerit allanngorsinnaasarnerinut pinerlunnerit ersinngitsut allanngorsimasinnaanerinik pissuteqarsinnaasarput, inatsisinik unioqqutitsinerit allanngunngikkaluartut.

 

Naatsorsueqqissaartarfiup paasissutissat pitsaanerulersinniarlugit nalunaarsuutiniittut paasissutissat immikkoortitertarpai. Ilaatigut inuit aalajangiiffigineqarsimasut pillugit kisitsisitigut paasissutissani Naatsorsueqqissaartarfimmit immikkoortiterneqartarput. Taamaasilluni inuit aalajangiiffigineqarsimasut pillugit kisitsisitigut paasissutissani suiaassutsit ukioqqortussutsillu suliarineqartut inuup normui eqqortut atorlugit suliarineqarlutik. Naatsorsueqqissaartarfiup saqqummersitsinnginnermini qulakkeeqqaartarpaa Naatsorsueqqissaartarfiup nalunaarsuutaani aamma Politiets Årsrapportianni periuseq taanna atorneqarnersoq.

 

Politiit nalunaarsuutaat ingerlaavartuupput, ”uummassuseqarlutik”, tassa ingerlaavartumik nalunaarutiginninnerit pasilliutit aamma aalajangiinerit kingumoortumik politiit nalunaarsuutaanut ilanngunneqartarput. Politiinit suliarineqartut ilanngunneqartarput, taamaattumik suliat tamarmik immikkut nalilersorneqarneq ajorput suliat ilaat aamma kukkusumik nalunaarsorneqartarput. Pinerlussimasut pillugit nalunaarsuutinit tamakkut takussaapput, taakkunannga Naatsorsueqqissaartarfik paasissutissanik pissarsineq ajorpoq.

 

Uani saqqummersitami ukiuni tallimani, tassa 2014-imiit 2018-imut paasissutissat ilanngunneqarput. Kisitsisit tamarmik kisitsaataasivimmiipput (https://bank.stat.gl). Kisitsisaataasivimmi kisitsisit uku pissarsiarineqarsinnaapput: Nalunaarutiginninnerit 2006-imiit aamma Aalajangiinerit 2008-miit.

 

Killiliineq

Kalaallit Nunaanni Politiinit nalunaarsuutit tigusat, postnormui, iliuuserisat kodii aamma politeqarfeqarfiit postnormui Kalaallit Nunaanni postnormunut, iliuuserisat kodiinut politeeqarfeqarfiillu, ajunnginnersut misissorneqartarput. Ilanngullugu misissorneqartarpoq nalunaarsuutini suliaq normoqartinneqarnersoq (løbenummer). Taakku tunngavigalugit ilisimaneqartarpoq suliaq politiinit misissorneqalersimasoq; tassa pisoq nalunaarutigineqaannarsimanngitsoq. Pineqaatissiinerit ima immikkoortinneqartarput, saqqummersitamilu uani pineqaatissiinerit ilaat eqimattakkaarlugit takutinneqarput, takuuk ilassut 1.

 

Nalunaarutiginninnerit pillugit kisitsisitigut paasissutissani nalunaarutiginnittut amerlassusaat tunngavigalugit suliarineqarput, aalajangiinermi kisitsisitigut paasissutissat inuit amerlassusaat tunngavigalugit suliarineqartut.

 

Nassuiaatit aamma taaguutit pineqartut

Uani taaguutit pineqartut pingaarutillit allaaserineqarput, taakku tunngavigalugit kisitsisitigut paasissutissat suliarineqarput. Taaguutit pineqartut kisitsisitigut paasissutissani sorlerni atorneqarnerannik aalajangiisuupput.

 

Journalip normua

Journalip normua politiit nalunaarutiginninnermi nalunaarsuutaanit sisamanik paasissutissartaqarpoq: Politeeqarfeqarfik, iliuuserineqarsimasup normua, suliap normua (løbenummer) aamma ukioq nalunaarutiginniffik. Paasissutissat taakku sisamat taamaallaat atornerisigut journalip normua immikkuullarissunngortinneqartarpoq.

 

Iliuuserineqartup kodia pineqartoq politeeqarfeqarfimmi arlaleriarluni ukiup ataatsip ingerlanerani unioqqutinneqarsimasinnaavoq, taamaattut politiit nalunaarutiginninnermut nalunaarsuutaanni arlaleriarluni allassimasinnaasarput. Pinerluuteqarnerit pillugit immikkuullarissumik suliat tamarmik immikkut normulersorneqarput (løbenummer). Suliat normui (løbenummer) iliuuserineqartup kodianut atassuserneqarput, iliuuserineqartup kodia 1-imit aallarteriarluni ukiup ingerlanerani killilerneqarnani alliartuaartarpoq. Paasissutissani tigusani journalip normua ilanngunneqarsimanngimmat saqqummersitami uani Naatsorsueqqissaartarfiup ilannguteqqippaa. 

 

 

Journalip normuinut tunngasut

Politiit nalunaarutiginninnermi nalunaarsuutaanni pinerluuteqarsimasut pillugit kisitsisitigut paasissutissanut sunniuteqartunik journal normunut piumasaqaateqarpoq.

 

·         Journal normumi ataatsimi pinerluut ataasiinnaq pineqassaaq (iliuuserineqartup kodia)

 

Taanna pissutaalluni inatsisinik arlalinnik unioqqutitsineq pillugu nalunaarutiginnittoqarsimagaangat pinerluut ataaseq ataatsimik journal normulerneqartarpoq. Taamaattumik inatsimmik unioqqutitsinerit nalunaarutigineqarsimasut tamarmik immikkut nalunaarsuutinut nalunaarsorneqartarput.

 

·         Assersuut 1) angallammi tillinniartoqarsimaneranik aamma angallammik aserorterisoqarsimaneranik inummit ataatsimit nalunaarutiginnittoqaraangat, nalunaarutiginninnerit marluk suliarineqartarput (journal normut marluk) taakku immikkut iliuuserineqartut kodiannik pilerneqartarput, tassa angallammi tillinniarneq aamma angallammik aserorterineq.

·         Assersuut 2) inuup ataatsip unioqqutitsinerit arlariit pinerluutilli arlariit nalunaarutigisinnaavai, taamaattoqartillugu journal normut arlariit pilersinneqartarput. Assersuutigalugu biilimut ataatsimut inuit arfineq marluk aserorterisimappata, imaluunniit inuk ataaseq biilinik arfineq marlunnik aserorterisimappat, taamaattoqartillugu journalit arfineq marluk iliuuserineqartullu kodia ataaseq pilersinneqartarput.

 

Pisumi ataatsimi nalunaarutiginninnerit misissorneqarneq ajorput. Nalunaarutiginninnerit tamarmik immikkut suliarineqartarput.

Politiit nalunaarutiginninnermi nalunaarsuutaat nalunaarutiginninnerit tunngavigalugit suliaapput.

 

Pinerluutit pillugit aalajangiinerit

Saqqummersitami uani, aalajangiinerit pillugit kisitsisitigut paasissutissat, takuneqarsinnaapput. Aalajangiinerit allaassuteqalaarput, tassa inuk ataaseq arlariinnik pinerluuteqarsimasoq ataatsimut aalajangiiffigineqarsinnaagami. Assersuutigalugu tillinniarsimasoq aamma aserorterisimasoq ataasiinnarmik pinerluuteqarsimasutut aalajangiiffigineqassaaq, kisianni pinerluutai marluullutik.  

 

Aalajangiinerit pillugit kisitsisitigut paasissutissani suiaassutsit pinerlussimasullu ukiui ilanngunneqartarput. Uani pineqarput pinerlussimasutut pasilliutigineqartup suiaassusaa ukiuilu. Ukiup naatsorsuiffiusup iluani inuk ataaseq pasineqaruni arlariinnik pinerlussimasutut, inuk pineqartoq arlaleriarluni ilanngunneqassaaq. Kisitsisitigut paasissutissanut ilanngunneqannginnerani inuit pineqartut inuttut normui eqqortuunersut qulakkeerneqartarput.