Toqusut
Innuttaasut 56.000-it missaaniittut akornanni ukiumut 500-t missaat toqusarput. Maannamut Kalaallit Nunaanni inuusimasut akornanni 80-it angullugit ukioqalersimasut ikitsuinnaapput, 90-illu angullugit ukioqalersimasut suli ikinnerullutik. Kalaallillu Nunaanni inuusimasut 100-nik ukioqalernikut assaat marluinnaat atorlugit kisinneqarsinnaapput.Innuttaasut ikinneri aamma paasissutissanik peqannginneq pissutaalluni, utoqqalisut toqusarnerat naatsorsoruminaappoq. Naatsorsuinermut nalorninartorsiutitsisoq alla tassaavoq innuttaasut Kalaallit Nunaanni inuusimasut nunanut allanut, annerusumik Danmarkimut nuuttarnerat, nunasiffimminnilu toqusarnerat.
Kalaallit Nunaannit nuuttunut paasissutissat annikitsuinnaat Naatsorsueqqissaartarfimmit nuunnerup kingorna pissarsiarineqarsinnaalertarput. 2016-imili Naatsorsueqqissaartarfik ukiumut ataasiarluni CPR aqqutigalugu piffissap ilaanni Kalaallit Nunaanni najugaqarsimasut pillugit paasissutissanik pissarsisalerpoq. Taakku tunngavigalugit ulloq toquffik nalunaarutigineqartarpoq imaluunniit paasissutissanik aallernermi suli uumanermik nalunaarutiginnittoqartarluni.
Naatsorsueqqissaartarfiup innuttaasunut paasissutissaasiviani aamma datanik katersaani inuit ataasiakkaat pillugit paasissutissanik peqarpoq. Taakkunani ullormi paasissutissat tamarmik pigineqarput. Paasissutissat taakku suli atorneqalinngillat. Paasissutissalli kisitsisaataasivimmi paasissutissanut atorneqartarput, tamanullu ammasuullutik. Immikkoortumi uani naatsorsuinerit tamarmik tabelinit pineqartunit aaneqarnikuupput, taakkunani pingaarnerpaavoq Innuttaasut naatsorsornerat.
Innuttaasut amerlassusaat
Kalaallit Nunaanni innuttaasut Danmarkimi innuttaasut 1 pct.-iisa
amerlaqatigipajaarpaat. 2020-mi Danmarkimi 54.645-t toqusimapput,
taamani ukiup qiteqqunnerani Danmarkimi 5.825.337-t najugaqarsimapput.
Toqusut ataatsimoortillugit naatsorsornerini Kalaallit
Nunaanni 520/56367*1000 = 9,22 Danmarkimilu 9,38 tupaallannaannartumik
imminnut assigiittorujussuupput. Toqusut ataatsimoortillugit
naatsorsornerini kisitsit Kalaallit Nunaanni appasinneruvoq.
Kisianni nunani taakkunani sanilliussineq eqquinngilaq,
suiaassusermut aamma ukioqqortussutsinut immikkoortinneqarsimannginnerat
pisuulluni.
Naatsorsuinermi tunngaviusut ikippallaaraangata
inerneri aamma eqqorpallaarneq ajorput. 1997-imi Norgemi
naatsorsueqqissaartarfimmit saqqummersinneqarpoq periutsimut nassuiaat
‘Standardiserte rater’ 1 tassani ligningip 26-p
takutippaa konfidensintervalimi 95 pct.-i ima naatsorsorneqassasoq:
\[ (1000/Agguaqatigiissillugu inuttussuseq) * (toqusut amerlassusaat + (1,96 * \sqrt{Agguaqatigiissillugu inuttussuseq})) \]
\[ > (toqusut amerlassusaat/Agguaqatigiissillugu inuttussuseq) < \]
\[ (1000/Agguaqatigiissillugu inuttussuseq) * (toqusut amerlassusaat - (1,96 * \sqrt{toqusut amerlassusaat})) \]
, nalinginnaasumik variabilimi siammartersimasup 1,96 naligalugu, nali ilimagineqartoq=0-ippat aamma variansi=1-iuppat
I figur 1 ses, at særligt for helt små befolkninger er den statistiske usikkerhed ekstrem.
Toqusartut katillugit
Toqusimasunut uuttuutimut tassunga sanilliussinernut toqusut
ataatsimoortinneri atorneqarpoq, tassani atorneqartarput innuttaasut
1000-ugaangata toqusut amerlassusigisartagaat. Utoqqaat akornanni
toqusartut amerlanerusarnerat pissutaalluni naatsorsuinermi
ukioqqortussutsinut assigiiaanut agguaassisimanissaq pisariaqarpoq.
Matthiessen, Poul Chr.; Nielsen, Vøgg Løwe: dødelighed i
Den Store Danske på lex.dk. 2. septembari aaneqarpoq 2021
Paasissutissat ikittuinnaat uuttuummik naatsorsuinermut
pisariaqartinneqarneri pissutaalluni nunarpassuarnit
naatsorsorneqarsinnaavoq, assersuutitut takuuk: Verdensbanken
Naatsorsueqqissaartarfimmi
innersuussutigineqarpoq toqusartut pillugit uuttuutip taassuma
toqusartunik sanilliussinernut ATORNEQANNGINNISSAA.
Toqusut tamakkiisumik naatsorsukkat piffissap ingerlaneranut
sanilliussinernut aamma atorsinnaanngilaq ukioqqortussutsit assigiinneq
ajorneri pissutaalluni.2023-mi toqusut tamakkiisumik naatsorsorneqarput
10,09-mik Kalaallit Nunaanni inunngorsimasut akornanni.
Kisitsisaataasivimmi naatsorsorneqarnerat siaruarterneqarnerallu nunanit
tamalaanit suliniaqatigiiffinnit piumaneqarneranik pissuteqarpoq. Max Planck Instituttet
toqusut pillugit pimoorussilluni allaanerulaartumillu katersisarpoq.
Nunanut allanut sanilliussiffigisartakkatsinnut
naleqqiullugu Kalaallit Nunaani inuusimasut nalinginnaasumik
sivikinnerusumik inuusarput. Tamanna ingammik angutit nalinginnaasumik
inuusunnerusut akornanni imminortoqartarneranik aamma
ajunaartoqartarneranik pissuteqarpoq.
Innuttaasut ikinnerat
pissutaalluni ukiumiit ukiumut nikerartorujussuusarput, nunanilu
amerlanerusunik innuttaqartuni naatsorsuinernit
nalorninartoqarnerunissaa annertunerujussuulluni. Titartakkami 4-mi
nalorninartut qasertumik qalipaatilerneqarsimapput, qasertoq
silinnerugaangat nalorninartoq annertunerusarpoq innuttaasut
ikinnerullutik.
Kalaallit Nunaani inunngorsimasut akornanni
ukiunut 20-nut sanilliullugu toqusartut ikilisimapput, sivisunerusumik
inuusalerneq pissutaalluni.
Naatsorsuinermi periaaseq
Innuttaasut naatsorsornerat innuttaasut
pillugit kisitsisinik assigiinngitsunik imaqarpoq, soorlu makkuninnga;
inunngortut, toqusut, Kalaallit Nunaannut nuuttut aamma Kalaallit
Nunaannit nuuttut. Toqusut naatsorsornerini paasissutissat toqusut
amerlassusaat pisariaqarput ukununnga immikkoortillugit;
ukioqqortussutsit, piffissaq aamma ukioq inunngorfik, paasissutissat
taakku atorlugit ilaatigut ukiut inuuffigisimasat naatsorsorneqartarput.
Taakku Lexis diagram atorlugu saqqummersinneqarput, tassani
paasissutissat pigineqartut (ukioqqortussuseq, piffissaq aamma ukioq
inunngorfik) ersersinneqarput. Tuluttut taamatut misissuineq
APC-analysis-imik (Age, Period and Cohort)
taaneqartarpoq.
Ukiut tunngavigalugit toqusut
ukioqqortusikkaarlugit naatsorsorneqartarput, taakkunanilu ukiut
inuuffigisimasat ilanngunneqartarlutik. Ukiumi pineqartumi kinguaariit
tamarmik inuuissiunnginnerminni x-nik ukioqartarput,
inuuissioreeraangamillu x+1-imik ukioqalertarlutik. Pingasunik
teqeqqulimmi inuuissioreerneq ukiup tulli ilanngullugu pingasunik
teqeqqullip ‘ataanik’ (lower) taaneqartarpoq, inuuissiornerlu
sioqqullugu pingasunik teqeqqulimmi ‘qulaanik’ (upper) taaneqartarluni.
Kalaallit Nunaanni najugaqartut ikinneri pissutaalluni
ukiuni assigiinngitsuni assigiinngiiaarneq annertuvoq.
Assigiiaannginnerunissaa anguniarlugu ukiut marlukkaarlugit imaluunniit
tallimakkaarlugit naatsorsuisoqarpoq, taamaalilluni toqusoqartarnera
pillugu missingersuineq eqqornerusoq anguneqarluni.
Titartakkami ataaniittumi (ukiut marlukkaarlugit
agguaqatigiissitsinermi) arealit a5:5 aamma b4:5 naatsorsorneqarput,
ukioqqortussusermi x-mi toqusartut agguaqatigiissitsinermi
amerlassusissaat naatsorsorneqarluni.
0-inik ukiullit
akornanni toqusartut naatsorsorneqarput, ukiut marlukkaarlugit aamma
ukiut tallimakkaarlugit ukiut inunngorfii aallaavigalugit toqusut
amerlassusii.
Ukiuni marlunni agguaqatigiissitsineq
Ukiuni tallimakkaarlugit agguaqatigiissitsineq
Uani assersuummi takuneqarsinnaavoq 2018-imi angutit 1994-imi inunngorsimasut.
\[ P_{(t+1)} \equiv P_{(t)} + B_{(t)} - D{(t)} + I{(t)} - E{(t)} + c{(t)}\\ P_{(2019)} \equiv P_{(2018)} + B_{(2018)} - D{(2018)} + I{(2018)} - E{(2018)} + c{(2018)}\\ 431 \equiv 432+0-1+27-25+0\\ 431 \equiv 432 - (0+1) + (15+12) - (17+8) + 0\\ \] Titartakkami 4-mi 2003-mi aamma 2023-mi angutit arnallu toqusartut (ukioqqortussutsit tallimakkaarlugit agguarlugit) takuneqarsinnaapput. 2023-p aamma 2003-p takutippaat ukioqqortussutsini tamangajanni toqusarnerit ikilisimasut.
Toqusartut naatsorsorneri tunngavigalugit inuusut R atorlugu
naatsorsorneqarput Mortalitylaws (Parametric Mortality Models,
Life Tables and HMD)
Martalitylaws Marius D. Pascariumit
allanneqarsimavoq ph.d.-miliorlunilu allaaserisaani uppernarsarneqarluni
2018](https://www.scor.com/sites/default/files/pascariu_-_2018_-_modelling_and_forecasting_mortality.pdf){target=“"_blank”}
Naatsorsukkat
kisitsisaataasivimmut tabelimut uunga ilineqarput BENBBDTB](https://bank.stat.gl/bedbbdtb){target=“"_blank”}
Standardiserte rater, side 18, lining 26 (https://www.ssb.no/a/histstat/not/not_9722.pdf)↩︎